working hours: 9:00 - 18:00

Tehnilised nõuded


Digioriginaaliks on:

  1. ainult PDF/X-1a:2001 (ISO 15930, PDF ver. 1.3) nõuetele vastav ehk tellimusele vastavalt CMYK- või CMYK- ja spot-värvidega trükivalmis komposiit-PDF
  2. mis on valmistatud heakskiidetud seadistusi kasutades Postscript-printfailist Adobe Acrobat Distiller 5 või 6 abil ning mis on soovitavalt läbinud preflight-kontrolli
  3. väliskülgedel on lõikevaru 3-5 mm, trükise puhas formaat asub PDF-lehekülje keskel, lõikemärkideta või minimaalselt 3 mm väljaspool formaati asuvate lõikemärkidega, piltide resolutsioon ja värvilahutus vastavad trükiprotsessile, faili nimest on võimalik tuvastada toote nimetus ja konkreetses failis olevate lehekülgede numbrid ning mille valmistamisel on järgitud muid üldtunnustatud trükiettevalmistuse reegleid.
Digioriginaalide ja küljenduse visuaalseks kontrolliks on vajalik - vastavalt lõpptulemusele (sh kaaned, inserdid jms) - kokku volditud ja klammerdatud või muul viisil kinnitatud makett.

Digivärvitõmmised peavad olema varustatud kontrollskaala (iga värvi kohta täispind ning raster pooltoonides ja kolmveerandtoonides) ning infoga kasutatud ICC-profiili kohta.

Digioriginaale võetakse vastu nii digiandmekandjal, e-postiga kui ka FTP vahendusel.

Trükikoja erinõuded

Valmistööde kaust FTP-serveris: ftp.moden.ee/ (kasutaja: ftp.moden.ee; parool: Moden1), lubatud on luua alamkatalooge ja salvestada faile. Kuna failide lugemine, kustutamine ja ümbernimetamine on lubatud ainult meile, tuleb vigased failid saata uuesti muudetud nime all.

Preflight’i käigus lisatakse kõigile musta värvi objektidele automaatselt ületrükk (overprint) ning eemaldatakse see kõigilt mittemustadelt objektidelt. Kui musta ületrükk ei ole soovitav, tuleks kasutada ületrükita musta (vt allpool), overprint’i kasutamisel kujundusvõttena on vajalik erikokkulepe.

Soovitused

Lõikevaru (bleed) 3-5 mm

Kõik trükise formaadini ulatuvad objektid peavad jätkuma 3-5 mm üle serva, et voltimise, köitmise, lõikamise jne nihetest tingituna ei ilmuks nähtavale valget pinda. Oluline on lõikevaruga arvestada juba kujunduselemente ette valmistades ja pilte kadreerides, sest muidu võib midagi olulist saada maha lõigatud. Lõikevaru nõue kehtib ka lehe servani ulatuvate reklaamide kohta, samuti tuleb jälgida, et lehel olevad olulised elemendid ei asuks servale lähemal kui 3-5 mm. Eriti hästi näitavad pisimagi järeltöötluse vea välja lehe servaga paralleelsed jooned.

Must värv ja ületrükk ehk overprint

Vältimaks pisemate kokkutrükivigade nähtavale ilmumist värvilisel taustal asuvate mustade tekstide, joonte ja väiksemate objektide ümber, lisame preflight'i käigus kõigile mustadele (100% K) objektidele ületrüki ehk overprint'i. Mustade objektide puhul, mille ületrükk ei ole soovitav (nt suured pinnad, mille alla jäänud pilt või värv võib läbi kumada), tuleb kasutada ületrükita musta:
  • tavaline must värv (rakendub automaatne ületrükk): 100K
  • mitmevärvimust värv ehk küllastunud must värv (rich black): 100K-50C või 100K-50C-40M
  • ületrükita must värv: 100K-1C-1M-1Y
Teine levinud ületrükiprobleem on valgetele või värvilistele objektidele kogemata lisatud ületrükk, mille tulemuseks on teksti kadumine või värvi muutumine. Rasterdusprotsessi ettevalmistamisel on soovitatav ületrükk eemaldada kõigilt mitte musta värvi objektidelt

Juhul kui töös on kasutatud trapping'ut, mittemustade objektide ületrükki või on muid erisoove ületrüki rakendamisel, tuleb sellest iga kord trükikoda teavitada ja leppida kokku detailides.

Valge tekst mustal taustal

Kuna 100% K must kipub suure pinnana tunduma liiga hele, kasutatakse kujunduses sageli mitmevärvimusta ehk küllastatud musta, kus mustale on lisatud teisi osavärve. Sellisele taustale (samuti tumedale pildile või värvitaustale) valget teksti trükkides muudab pisemgi kokkutrükiprobleem teksti loetamatuks.

Šeriifidega, kursiivis või peeneid jooni kasutava kirja puhul on harilikult miinimum 10 punkti, šeriifideta kirjal 8 punkti. Mitmevärvimusta kasutamisel tuleks valida 100K50C või 100K50C40M, need mõlemad tagavad trükiprotsessis peaaegu maksimaalse tumeduse (küllastuse).

Mitmevärvimustal taustal oleva valge teksti puhul aitab kokkutrükiprobleeme vähendada ka tekstist tagapool asuv 0,1-0,15 mm äärejoon ehk outline, mille värviks on ületrükita must (100K-1C-1M-1Y).
Kujutiste allkirjad: Lisatud simulaator näitab 100K, 100K50C ja 100K100C100M100Y foonil 8-, 10- ja 12-punktise šriftiga Helvetica ja Helvetica Bold nihet 0,035 mm. ISO 12647-2 kohaselt on lubatud möödatrükk kujutise keskel B2 formaadi ja üle 65gsm paberiga kuni 0,08 mm, muudel puhkudel kuni 0,12 mm.

Värvilahutus

Värvilahutuse all mõistetakse skanneri, digikaamera vms sisendseadme poolt kasutatavas RGB-värvisüsteemis oleva pildi teisendamist trükiseadmele sobivasse värvisüsteemi, milleks neljavärvitrüki puhul on CMYK. Värvilahutuseks peetakse sageli ekslikult trükifilmide- või plaatide valmistamist: tegelikult toimub pildi teisendamine RGBst CMYKi ehk värvilahutus pilditöötluse käigus Adobe Photoshop’is või väljatrükil küljendusprogrammist. Värvilahutust tegev tarkvara võtab arvesse trükiprotsessi kohta teadaolevad parameetrid (seadistused Photoshopis või ICC-profiilid) ning üritab saavutada võimalikult originaalisarnast tulemust väljundseadme võimaluste piires.

Seetõttu on oluline meeles pidada, et ühe seadme jaoks tehtud lahutus ei pruugi anda teise seadmega trükkides sama tulemust, ning näiteks kaetud paberi jaoks mõeldud lahutuse trükkimisega ajalehepaberile võivad kaasneda suured tehnilised probleemid. Soovitav on teha põhiosa pilditöötlusest RGB-värvisüsteemis ning lahutada pilt - igale konkreetsele kasutuskohale vastavat ICC-profiili kasutades - Adobe Photoshop’is, alternatiivina võib uuemate küljendusprogrammide (nt Adobe Indesign CS) puhul kasutada ka küljenduses RGB-pilte jälgides, et RGB- ja CMYK-profiilid on korrektselt määratud ning väljundiks on CMYK- või CMYK- ja spot-värvidega komposiit-PDF.

Vaatamata erinevustele, on palju ka sarnasust, mis lubavad teadaoleva trükiprotsessi ja paberitüübi puhul kasutada vastavat üldprofiili. Euroopa poogna- ja heatset-trüki mõõdetavaid parameetreid kirjeldab ISO standard 12647-2:2004, coldset-trüki omasid ISO 12647-3:2004. Neist lähtudes on mitmed organisatsioonid teinud proovitrükke ning valmistanud ICC-profiilid, mis võrdlemisi hästi vastavad „keskmise Euroopa trükikoja” tulemusele. Värskeima profiilikomplekti poogna- ja heatset-trüki jaoks saab alla laadida European Color Initiative´i veebilehelt aadressil www.eci.org (ISOcoated, ISOuncoated, ISOwebcoated), samadest andmetest lähtub ka Adobe CS2 tarkvaraga kaasa tulev Europe ISOcoated FOGRA27; ajalehetrüki jaoks sobiva profiili leiab Ifra veebilehelt aadressil www.ifra.com (ISOnewspaper26v4). Poogna-ofsettrüki jaoks võib kasutada ka Adobe toodetega kaasa tulevaid profiile kaetud (Euroscale Coated v2) ja katmata paberile (Euroscale Uncoated v2).

Tüüpprofiile kasutades on oluline meeles pidada, et standardi järgimine ei ole ühelegi trükikojale kohustuslik ning isegi standardit järgides võib trükis esineda silmanähtavaid värvierinevusi. Soovides saavutada suuremat täpsust on vaja kasutada trükikoja- ja paberispetsiifilisi profiile, mis harilikult leiduvad trükikoja kodulehel. Eestis saab trükistandarditega tegeleva tehnilise komiteega ühendust Trükiliidu kaudu (www.trykiliit.ee).

Kombineeritud värvid (Spot-värvid)

„Firmavärvid” on harilikult määratud PANTONE® värvikoodidega, mis viitavad vastava värvi segamisvalemile. Tähtis on seejuures meeles pidada, et üks ja sama värvisegu võib erinevatele paberitele trükituna anda oluliselt erineva tulemuse, näiteks võib võrrelda värvi 123 näidist kaetud ja katmata paberil vastavalt PANTONE® solid coated ja solid uncoated lehvikutes. Saamaks visuaalselt sarnast tulemust, on mõistlik määrata eraldi firmavärvid erinevatele paberitele, samuti erinevatele trükimeetoditele: näiteks PANTONE® 123C (kaetud paber) vasteks visiitkaardi või blanketi trükil võiks olla PANTONE® 115U (katmata paber). Sageli jäetakse see tähelepanuta ning, kuna trükkal segab värvi numbri järgi ja kontrollib tulemust tellitud paberile vastava lehviku abil, võib tulemus soovitust erineda.

Tuleks tähele panna sedagi, et suur hulk PANTONE® spot-värve ei ole neljavärvitrükis teostatavad ning arvuti või lehviku abil leitud vastavused ei pruugi anda soovitud tulemust, lisaks lähtuvad vanemad lehvikud ja tarkvara USAs kasutatavatest trükivärvidest.

Failide nimetamine

Sõltuvalt konkreetse töö iseloomust ja tootmisprotsessist võib igas PDFis olla üks või mitu lehekülge. Faili nimes peab sisalduma töö nimetus ja lehekülje number / numbrid, soovitav on lisada ka formaat.
Nt: noukogudenaine_007-015.pdf, pulgatehaseVoldik_297x210mm.pdf
Tingituna operatsioonisüsteemide ja FTP-protokolli erinevatest nõudetest tohib failinimedes kasutada ainult numbreid, täppideta tähti, allkriipsu (_), miinusmärki (-) ja punkti (.).

Stantsid, kohtlakk jms

Stantsi, kohtlaki, pimetrüki jms järeltöötlusoperatsioonideks vajalikud joonised peavad olema PDFis kujunduse peal kasutades vastavalt nimetatud SPOT-värvi (nt Stants, Lakk), kõigile objektidele peab olema kehtestatud overprint. Stantsijoone paksus on 0,4mm, lõiketera jaoks kasutada pidevat ja nuudi jaoks punktiirjoont. Toote üldformaat (boundigbox) peab olema tähistatud lõikemärkidega.
Juhul, kui stants valmistatakse programmjuhtimisega seadmel, on kohustuslik eraldi fail, mis sisaldab ainult stantsijoonist ja lõikemärke.

English Eesti Русский